Kõik postitused

Tõelise tundega töö politseis


Ajal, mil konkurents parimate värbamisel on aina tihedam, ei saa ka politsei oodata ja loota, et küllap tuleviku turvalisuse loojad ise PPAsse tee leiavad. Nii töötavad juba mõnda aega politseis parimate peade ja töökaimate käte leidmisel turundusprofid.

Tõsi on, et kui sa ise ei räägi kõlavalt, milline tööandja sa oled ja mida oma tulevastele või praegustele töötajatele pakud, ei tee seda sinu eest ka mitte keegi teine. Kõigile on selge, et tööturul on konkurents aina tihedam ning värbamine seda keerukam,“ räägib politsei turundusspetsialist Kairi Kreek, kes andis koos kolleeg Rita Mesiga hoo sisse politsei värbamisturundusele.

Nii muutis PPA mõni aasta tagasi kurssi, jõudnud veendumusele, et eraettevõtjatega tööturul konkureerimine on üha raskem, ent tõhus turundustegevus ja mõjus väärtuspakkumine võib olla võti, mis erinevate elualade esindajaid, olenemata nende vanusest, seda väljakutseterikast ametit proovima kutsub. „See on olnud üksjagu pikk protsess, et jõuda siia, kus me praegu oleme. Alustuseks tuli olemasolevate töötajatega korraldada fookusrühma uuringud, et mõista, kuidas töötajad politseid seestpoolt näevad ning mis on meie tugevused ja nõrkused,“ kirjeldab Sandra Linde, kes peab PPAs samamoodi turundusspetsialisti ametit. Fookusrühma uuringu tulemustest lähtuvalt tekkisid peamised sõnumid ja argumendid väärtuspakkumise loomiseks, kust tekkis omakorda PPA värbamisturunduse põhisõnum „tõelise tundega töö“.

Kairi lisab, et intervjuude siht oli saada ausat tagasisidet. „Ükski tööandja ei tohi end üle romantiseerida. Kui iseenda suhtes aus ei ole, siis kaugele niiviisi ei purjeta. Turundus ei tähenda seda, et loome asutusest idüllilise pildi ja linnuke kirjas. Mõte on ikka see, et need väärtused, mida meie töötajad esile tõstavad, kõlavad ja kumavad päriselt nii nende mõtetes kui ka tegemistes. Kõige lõpuks peab inimeses tekkima tunne, et mitte ainult temal ei ole äge töö, vaid ta tahaks tõsimeeli ka oma sõbrale, tuttavale või naabrinaisele sama ametit soovitada,“ nendib ta.

Sandra nõustub, et pelgalt ilus pakend turunduses ei müü. „Iga agentuur võib pakkuda pilkupüüdvaid loosungeid mistahes asutusele, kuid kui see oma töötajaid ei kõneta, ei ulatu selle mõju sentimeetritki väljapoole,“ räägib ta. „Minu meelest kirjeldab „tõelise tundega töö“ ütlemata hästi, kes me politseis oleme ja mida teeme. See töö ongi emotsiooniderohke: üks päev läheb kõik ladusalt ja hästi, kuid juba järgmine päev võib pakkuda ütlemata raskeid hetki. Ei ole head halvata ja sõnum „tõelise tundega töö“ ühendab kõiki neid sadu rolle meie töös ning peegeldab igapäevaste ülesannete mitmekülgsust,“ räägib Kairi.

Ta möönab, et tagantjärele võib tunduda, et mis see siis ära ei ole mõtestada ja sõnastada politseitöös kehtivad väärtused. „Liiga kergelt meile siiski midagi sülle ei kukkunud ja kaasasime isegi välise partneri, kes aitaks kõrvalise inimesena sõnastada neid väärtusi, mis inimestele politseitöös korda läheks ja mõjuks. Ühine tõdemus oli, et liiga paljud mõtestavad politseitööd ainult selle kaudu, mida nad tänavapildis ja filmides näevad või uudistest kuulevad. Politseiauto, relv ja lakkamatud krimiuudised ei kirjelda paraku seda, kes on need vormi kandvad inimesed ning mida nad turvalisuse tagamiseks iga päev teevad. Mõneti on see kui igipõline võitlus, et politseid kirjeldatakse eeskätt just töövahendite, aga mitte töötegijate vahendusel. Tõelise tundega töö annabki signaali, et politseitöö võlu ei seisne töövahendites, vaid suure südamega inimestes, kes teisi iga päev aitavad,“ märgib Kairi. „Veel enamgi, ka politseinike ja piirivalvurite töö ei seisne ainult selles, kes vilkurite saatel kõige kiiremini sündmuskohale jõuab ja abi pakub. Logistiline tugi, juriidiline abi kuni personalitöö, klienditeeninduse ja muuni välja näitab, et PPAs saab end iga eluala esindaja maksimaalselt proovile panna. Kõike seda püüamegi tööandja turunduse kaudu näidata, kes ja miks võiksid meie meeskonda kuuluda.“

Kairi toob ilmeka näite, kuidas PPA väärtuspakkumise valmides hakkasid politseitöötajad isekeskis arutlema, on siis nende töö „tõelise tundega“ või mitte. Nimelt said ühes jutuajamises kokku narkopolitseinik ning vargusjuhtumeid lahendav menetleja. Viimane hakkas valju häälega võrdlema, et no tema töö küll nüüd nii tähtis pole kui narkopolitseinikel. „Uurin siin vargusi lihtsalt,“ poetas ta. Seepeale põrutas narkopolitseinik: „Mis sa räägid! Sinu töö on nii tähtis. Mõtle, kui õnnelik on see inimene, kelle rattavarguse sa lahendad või kui mõne teise pikanäpumehe vahele võtad,“ peegeldas ta tagasi. „See on hästi lahe näide, kuidas meie enda inimesed väärtustavad kõigi kolleegide pingutusi ning leiavad tõsimeeli, et edu mistahes politseitöö liinis on samaväärne iga teisega. Olenemata sellest, mis on abivajaja mure, liidab nende lahendamine omal moel kõiki meie töötajaid,“ sõnab Kairi.

Fookusrühma uuringu tulemustest lähtuvalt koostati PPA väärtuspakkumine tulevaste töötajate värbamiseks ning kujundati ümber senised töökuulutused. Nüüd annab iga tööpakkumine lihtsas keeles ülevaate, kellele amet sobib, ning sisaldab muuhulgas värvikirevat fotot töötajast, kes seda ametit parasjagu uhkusega peab. „Asjaolu, et PPA töökuulutustel näitame oma tegelike töötegijate nägusid, ei ole asi iseenesest. See mõjub päriselt. Kandideerijad saavad aimu, kui ägedad ja tegusad inimesed PPAs töötavad, ning iga töökuulutusele oma näo kinkinud inimene aitab kaasa tööandja kuvandi kujundamisele nii, et kasvab ka tema enda lojaalsustunne asutuse vastu,“ räägib Kairi.

Sabina Rand-Haddad, kelle eestvedamisel PPAs värbamisturundust läbi viiakse, lisab, et PPA töökuulutuste ümberdisainimise kõrval pöörati suurt tähelepanu ka tööpakkumiste tekstidele. „Mäletan aegu, mil politsei korraldas konkursse, et leida ametnikke või peaspetsialiste, ning kirjeldas nende tööülesandeid niivõrd keerukalt, et raske oli mõista, millist töötajat õigupoolest otsitakse. Alguses oli üsna raske veenda vahetuid juhte, et töökuulutused tuleb arusaadavasse keelde ümber kirjutada. Arvati, et vaevalt sellest midagi muutub. Ometi hakkasime järk-järgult katsetama, kuidas lihtsas eesti keeles lahti seletada, mis tingimustel ja keda enda juurde tööle ootame,“ kirjeldab ta. Pealtnäha väikese, kuid mõjult suure muudatuse tulemus oli, et ümberdisainitud tööpakkumiste peale hakkas politseitööle kandideerima täiesti teistsuguse profiiliga erialaspetsialiste kui kunagi varem. Nad ei olnud varem arvanudki, et PPA kedagi peale politseinike tööle otsib. „Ma ei tea relvadest ja politseitööst kuigi palju,“ oli peamine argument, mida peeti ekslikult politseitööle kandideerimise eelduseks.

„Näiteks otsisime oma ridadesse inimest, kes analüüsiks rahvusvahelisi lennuandmeid. Tegime ägeda töökuulutuse, kus üksuse juht rääkis väga muhedalt sellest tööst, olgugi et tegu oli väga spetsiifilise, uudse ja keeruka töölõiguga. Tulemus oli, et saime ühekorraga 64 kandidaati, kellest saaks komplekteerida mitu meeskonda,“ rõõmustab Sabina. „Värbamise puhul eeldatakse, et ametikohti tuleb turundada pigem väljapoole. Sama oluline on aga asutuse erinevaid töövaldkondi tutvustada juba olemasolevatele töötajatele. See konkurss oli hea näide, kuidas läbimõeldud värbamisturundus aitas kaasa ka sellele, et meie enda töötajad said teada, millega lennuandmeid analüüsivad kolleegid lähemalt tegelevad.“

„Üks meie suurematest ülesannetest oli värbamisturundusega murda müüt, et PPAs saavad tööd üksnes politseinikud. Tegelikult on meil ligikaudu sada erinevat tööd ehk hulganisti võimalusi turvalisuse tagamisse panustada. Kandideerijate arv näitab, et oleme õigel teel, sest kui varem saime ühe konkursiga mõnele ametikohale kandidaate ühe käe sõrmedel, siis praegu on kvaliteetsete kandidaatide arv kasvanud mitu korda, ulatudes mõnikord sadade sooviavaldajateni, olenemata sellest, et riigiasutusel on palga poolest tihtilugu raskem eraettevõtetega sammu pidada,“ märgib Sabina. Samas ei ole tema sõnul tähtis ei tööturul ega ka turunduses asutust või selle töötajaid tingimata kõigi teistega võrrelda.

„PPA vaates peame vajalikuks esile tuua oma eripära, arendavat ja huvitavat tööd ning erilisi inimesi, kes meie meeskonnas ühe või teise tähtsa ülesande täitmise nimel pingutavad, ning teha seda nii ehedalt kui võimalik. Kellegi huvi ju ei ole, et uued töötajad leiaks ülejärgmisel päeval, et kõik polegi nii, nagu neile töökuulutuses lubati. Värbamisturundus peab olema atraktiivne, kuid samamoodi ka üleni aus,“ nendib Sabina.

karjaar.politsei.ee

Et politseis tekib igas kuus kümneid uusi tööpakkumisi, tuli turundajatel pingutada rohkem ka selle nimel, kuidas tööturul just PPA tööpakkumisi senisest paremini nähtavaks teha. „Sel aastal käivitasime uhiuue karjäärilehe, kus on kõik politsei tööpakkumised üheskoos, sealhulgas vabatahtlikuna töötamise võimalused. Sellise eraldiseisva PPA tööportaalini jõudsime neuroteadlaste soovitusel, kes märkisid, et inimesed ei leia lõpututest internetiavarustest politsei tööpakkumisi kuidagi üles. Nii sündiski mõte teha konkurentidest eristuv täiesti eraldiseisev karjäärileht kogu infoga, mis võiks meie tulevasi töötajaid huvitada. Mõne kuuga vaadati PPA karjäärilehte üle 10 000 korra, ilma et sellele oleks sendi eestki reklaami tehtud,“ on Sandra rahul.

Värbamisel pole aga väärtuspakkumine, ümberdisainitud töökuulutused ja karjäärileht ainsad, millega PPA turundusprofid tegelevad. Nii on viimasel aastal tööandja turundus politseis rohkem orienteeritud sotsiaalmeediale. Näiteks valmis 13 klipist videoseeria, et tutvustada eriilmelisi töid, mida politseis tehakse. Üks projekti suurimaid eesmärke oli võimalikult kompaktselt ja atraktiivselt näidata, et lisaks tuttavlikule patrullpolitseiniku ametile saab politseis teha teisigi tõelise tundega töid.

„Selle kõrval pakkusime politseitöötajatele võimalust näidata oma argitööd Instagramis. Eks alguses oli kõhklejaid omajagu, kuid samaväärselt oli näha elevust, sest töötajad tundsid uhkust võimaluse üle iseenda näo ja nimega PPAd esindada,“ räägib Sandra. Kesksel kohal on Instagrami videoreportaaž PPA töötajatega, kes näitavad tuhandetele vaatajatele oma pealtnäha täiesti tavalist tööpäeva. Oma panuse virtuaalsesse töövarjupäeva on juba andnud patrullpolitseinik, uurija ja vintsioperaator ning peagi ootab ees järgmine teemanädal, kus tutvustatakse piirivalvurite tööd.

Uudne virtuaalne töövarjupäev pälvis palju tähelepanu, muuhulgas tõi politseile ka aasta parima värbamisturundusteo auhinna. „Eks see omamoodi üllatas inimesi, et politsei avab ukse oma argipäeva, on näoga inimeste poole ja näitab, kuidas instruktaaži korraldame, väljakutsele sõidame, inimestega suhtleme, liiklejaid kontrollime või ka kohvipausi peame. Meile endile võib see tunduda niivõrd tavaline, aga ei tohi ära unustada, et enamikule jälgijaile pakub politseitöö palju huvi ja neil puudub võimalus näha lähemalt seda tööd või ka ägedaid inimesi, kui just ise mõne politseinikuga tänaval kokku ei satu,“ räägib Kairi.

Et kirev spekter PPA töövõimalustest oleks alati nähtav, tutvustavad turundajad sotsiaalmeedias süsteemselt erisuguseid ameteid politsei- ja piirivalveametis. „Näiteks pühendasime sel suvel ühe kuu sotsiaalmeedias ainult laevastiku töö tutvustamisele. Rääkisime oma inimeste kaudu, kui mitmekülgsete oskustega inimesed laevastikus töötavad, kes nad on ja millega tegelevad, ning lõpetasime sellega, mis tingimustel teisedki selle meeskonnaga liituda saaksid,“ kirjeldab Sandra.

Tööandja saadikud

„Turunduses nimetame selliseid kolleege tööandja saadikuteks, kes aitavad oma põhitöö kõrvalt teistelegi näidata, mille nimel me iga päev vormi selga sikutame, mõnele ütlemata hirmsale sündmuskohale tööle läheme ja nõnda edasi. Iga võimalus, kus saame oma töö köögipoolt peegeldada, suurendab üksteisemõistmist, ent ka rahulolu politseitööga,“ lisab Kairi.

„Tutvustamist vajavad kõige klassikalisemad politseitöö liinid piirkonnapolitseinikest patrullpolitseinikeni, sest igaühel neist on hulk põnevaid ülesandeid, millest kuigi palju ei teata. Näiteks arvatakse, et patrullpolitseiniku päev möödub peaasjalikult liiklust reguleerides või rahustades. Tegelikult võib aga üks juhuslik tööpäev tuua patrullile ülesandeid suuroperatsioonidel osalemisest kuni surmateate viimiseni välja. Samamoodi on paljudel arvamus, et patrullpolitseinikuks justkui sünnitakse ja kui politseikooli pole noorest peast jalga tõstnud, siis ei ole hiljem enam võimalustki tööle tulla. Õigupoolest on meil hulk võimalusi, kuidas tööle asumise järel vajaminev täiendusõpe ja koolitused läbida,“ ütleb Kairi.

Ere näide selle kohta on 14 aastat õpetajana töötanud naine, kellest on nüüdseks saanud politseiuurija. „Kogu elu õpetajana tegutsenud naine nentis, et politseitöö on talle alati põnev ja äge tundunud, kuid kõhkles, kas tema taustaga inimest sellesse ametisse võetakse. Olles valmis ise pingutama ja täiendusõppe läbima, sai temast nüüd piltlikult öeldes üleöö uurija. See näitab, et kõik on võimalik, kui inimesel on motivatsiooni ja ta on valmis oma unistuse nimel ka pingutama," möönab Sandra.

„Hea on näha, et värbamisturunduse toel jõuab PPAsse aina enam uusi ägedaid kolleege. Meie töö kaugem siht on, et iga PPA töötaja teadvustaks oma rolli ja võimalusi asutuse turundamisel, teaks meie väärtuspakkumust ning mõtestaks eeskätt iseenda jaoks, mil moel teeb just tema ise PPAs „tõelise tundega tööd“. See ei tähenda, et igaüks peaks oma sõpradele iga hinna eest politseitööle tulemist soovitama. Küsimus on hoopis selles, mis tundega meie inimesed teistele oma tööst räägivad ning kas nad teavad vajaduse korral öelda, kes ja kuidas soovi korral samuti seda tööd teha saaks,“ märgib Kairi.

„Meie töötajate endi sõnadel ja tegudel on suurim roll ägedate inimeste leidmiseks. See, kuidas me oma tööst räägime, kõneleb meie asutusest kui tööandjast kõige ausama loo. Seepärast on hästi oluline, et PPA inimestele meeldiks siin töötada ning kõik me oleksime uhked oma töö üle. Kui seda laadi hea tunnetus on olemas, paistab see ka väljapoole ning aitab nutikatel ja asjalikel inimestel meieni jõuda, et koos Eesti elu turvalisemaks teha,“ avaldavad turundusprofid lõpetuseks, mis võiks olla PPA värbamisturunduse suurim edulugu.

Politsei virtuaalne töövarjupäev

Tänavu kevadel kuulutati välja eelmise aasta parim värbamisturundustegu, mille võitis PPA projektiga „Virtuaalne töövarjupäev“.

Kõik sai alguse, kui piirkonnapolitseinik Ivar Saar võttis suunamudija Victoria Villigu üheks päevaks oma töövarjuks. Ühise tandemina toodi PPA Instagrami jälgijaskonna ette 22 lühikest videolugu, kus Ivar näitas, milline on tema tööpäev, ning rääkis sellest, miks talle piirkonnapolitseinikuna töötada meeldib. Victoria jäädvustas selle talle omases ja noortele meeldejäävas võtmes.

Žüriile jäi PPA loovlahendus silma noorusliku ja julge käsitlusega. Žürii esindaja Maris Viirese sõnul oldi võitjas kohe üksmeelel: „PPA murdis ainuüksi selle ühe teoga jõuliselt oma kuvandit. Kõik žüriis hakkasid mõtlema, miks me ei võiks politsei tegemistesse panustada kasvõi vabatahtlikuna. See lugu mõjus ajule heas mõttes šokeerivalt!” Muuhulgas kiideti seda, et kui töövarjupäev iseenesest on tavapärane praktika, siis on selle viimine virtuaalseks justkui hästi loogiline mõte, mille peale samas tuldud ei ole.

PPA on õpilaste seas hinnatud tööandja

Tööandja kuvandi loomise agentuuri Instar uuringust on selgunud, et 2021. aastal on Eesti kutsekoolide õpilaste hinnangul kõige atraktiivsem tööandja politsei- ja piirivalveamet.

Kutsekoolide õpilased hindasid atraktiivseimaks tööandjaks politsei- ja piirivalveameti. PPA peadirektori asetäitja Janne Pikma sõnul toetab neid värbamisel kõige rohkem see, et turvalisuse loomine on tähendusega töö: „Tööelus on väärtuse loomine oma inimestele järjest olulisem. Oleme viimastel aastatel teadlikult pingutanud, et tutvustada noortele lisaks patrullpolitseiniku ametile ka kõiki teisi töid, mida PPAs teha saab. Selleks kasutame noortele tuttavaid kanaleid ja nende jaoks tähtsaid inimesi ning püüame rääkida oma tööst lugude vahendusel.“

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et tänapäevases tööjõuolukorras, kus on puudus nii oskustöölistest kui ka kvalifitseeritud spetsialistidest, tasub tulevikku vaataval ettevõttel pingutada oma kuvandi atraktiivsuse nimel, sest õppima minnes sünnivad noortel erialavalikud tihti soovist töötada kindlas organisatsioonis, mis mõjutab omakorda selle valdkonna populaarsust. „Tugev kuvand on osa väärtuspakkumisest, mida hindavad kõrgelt ka olemasolevad töötajad,“ lisas ta.

Kerly Virk
kommunikatsioonibüroo

Refereeritud ajakirjast Radar:  https://bit.ly/Tõelise-tundega-töö
Radari teised lood leiad: https://bit.ly/Radar-sygis-2021

${___('related_posts')}

${___('all_articles')}

PPA valiti 20 ihaldusväärseima tööandja sekka

${___('read_more')}

Uurijana on sul võimalus saada osa maailmast, millest muidu osa ei saaks

${___('read_more')}

Valvebüroo töötaja kujundab Eesti politsei mainet ka välismaal

${___('read_more')}
${___('all_articles')}