Sille Puhu töötas spordipoe juhatajana, tegeles jalgrattaspordiga ega otsinud otseselt uut töökohta, kuni märkas PPA karjääripööramise kampaaniat. Eneselegi üllatuseks otsustas Sille kandideerida ja temast sai piirivalvur, kes töötab looduskaunis Vasknarva teenistuskohas.
Jaga: Sille, kuidas sai sinust karjääripööraja? Minust sai karjääripööraja eelmise aasta sügisel, kui nägin PPA värbamiskampaaniat. Mulle jäi sotsiaalmeedias silma intervjuu Carmen Mühlbachiga, kes oli sadamakapten, tegi karjääripöörde ja tuli tööle piirivalvuriks. Mõtlesin, et mind ei võeta niikuinii vastu, kuna mul ei ole politsei tausta, aga kandideerisin ikka.
Kust sa said tõuke, et teha karjääripööre? Töötasin varem Hawaii Expressi Viljandi kaupluse juhatajana. Olin teinud seda tööd kümme aastat ja kõik oli suurepärane. Ma ei otsinud tegelikult uut tööd, aga kui ma nägin värbamiskampaaniat, siis otsustasin kandideerida. Siiamaani on mul väike hämming, et kas ma tõesti tegin sellise karjääripöörde ja kas ma jõuan oma õpingutega lõpuni (naerab – toim)?
Kuidas sul on õpingud läinud? Sõidangi praegu Narva, sest mul on kaks viimast koolipäeva, siis algab praktika ja siis ongi kool läbi (karjääripöörajad õpivad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis; õpe toimub Paikusel, Narvas ja Tallinnas ning kestab ca 1,5 aastat – toim).
Kool on olnud minu jaoks ikkagi üsna raske. Olen küll olnud Punase Risti vabatahtlik, nii et mul on esmaabi ja metsaotsingute kogemused, aga olin ikkagi täitsa puhas leht. Neil inimestel, kellel on näiteks abipolitseiniku kogemus, on kindlasti koolis palju kergem. Aga samas on isegi hea, et alustasin puhta lehena, sest ma ei pidanud midagi ümber õppima, vaid hakkasin otsast pihta ja sain uued teadmised.
Foto: Riina Vaikmaa
Kas sul on koolis lemmikaine? Otseselt ei ole, aga vene keelt tahtsin küll hea meelega õppida. Olin koolis vene keelt varasemalt õppinud, kuid ma ei osanud seda soravalt rääkida. Läksin karjääripöörajana venekeelne algtaseme gruppi ja sain üsna ruttu aru, et saan ikkagi päris hästi vene keelest aru. Kuni tulid spetsiifilised terminid.
Mäletan hästi, kui meil oli kolmandal koolipäeval esimest korda laskmise tund. Mul käed värisesid ja higi voolas mööda selga alla. Mõtlesin, et täitsa lõpp – mis nüüd saab, aga poolteist kuud hiljem tegin lasketesti ära. Siis mõtlesin küll, et enam ei ole ühtegi asja, millega ma hakkama ei saa!
Läksin isegi PPA laskevõistlustele. Olin küll edetabelis tagapool, aga esimese korra kohta polnud see kindlasti paha tulemus. Sain isegi ühe lasu kümnesse.
Kas logistiliselt on olnud keeruline ühitada kooligraafikut ja argipäeva? Mul on kaks elukohta – üks on Tallinnas ja teine Viljandis. Ja kolmas kodu on Narvas, kus ma õpin ja koolitöö ajal elan. Mul ei läinud tegelikult palju aega, et oma liikumisi nö korda saada. Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses on õppimine väga hästi korraldatud. Me õpime ja elame samas majas ning isegi ujula on meil koolis olemas.
Teen oma plaanid kaks-kolm nädalat ette. Kui hakkan kodust kooli sõitma, siis mõtlen hästi läbi, et mis ma pean kaasa pakkima. Praegu on mul auto peal ratas, sest ma tegelen lisaks ka spordiga, rattavarustus, patrullvarustus, isiklikud asjad ja veel kleit ja kingad ka, sest lähen teatrisse. Nii see elu on mul olnud juba üle aasta. Tean oma plaane hetkel ette juba detsembri lõpuni.
Kuidas piirivalvuri töö välja näeb? Piiri peal olen olnud tööl põhimõtteliselt alates esimesest päevast alates, kui PPAsse tööle tulin. Esimesed üheksa nädalat olime koolis ja siis hakkasime käima koolis ja tööl vaheldumisi. Olen Vasknarva teenistuskohas piirivalvur. Minu põhiülesanne ongi piiri valvamine. Tulin just öövahetusest. Üle-eile öösel olin kaatri peal ja eile öösel autoroolis. Teeme piiripatrulli ja vaatlusi. Üldiselt on patrullis kaks inimest, aga vahel oleme ka kolmekesi. Eile olime isegi neljakesi, sest meil olid Frontexi kolleegid ka kaasas.
Foto: Riina Vaikmaa
Piirivalvurid on ühe nädala tööl ja teise nädala puhkavad. Kuidas sulle selline graafik sobib? Varem töötasin tööpäevadel 10st 19ni ja laupäeval oli lühem päev. Mulle sobib uus töögraafik väga hästi. Sõidan ühe korra nädalas Vasknarva, töötan ja elan kordonis nädal aega ning siis sõidan koju tagasi. Piirivalvuri graafik sobib väga hästi inimesele, kes tuleb tööle ka kaugemalt Eesti nurgast.
Ka sul on piiri peal ka midagi vahvat juhtunud? Üldiselt on meil Vasknarvas väga rahulik ja loodus on meil väga ilus. Sel kevadel nägin esimest korda karu. Olin autopatrullis ja karu jooksis minu eest üle tee. Tean juba neid kohti, kus elavad tedrekuked ja -kanad. On üks kurv, kus ma neid alati näen. Ja ühe teise kurvi peal näen alati jänest. Loomi olen väga palju näinud. Võib-olla isegi rohkem kui inimesi.
Kellele sa soovitaksid teha karjääripöörde politseisse? Kui ma mõtlen enda peale, siis ma ei tulnud lihtsalt tööle, vaid ma tulin elukutset õppima. See oli minu eesmärk. Karjääripöörajatelt oodatakse vähemalt kaheaastast varasemat töökogemust mistahes valdkonnas ja see on tegelikult väga tähtis, sest sellisel inimesel on olemas elukogemus ja kohusetunne.
Need on politsei ja piirivalve töös väga vajalikud omadused, mida ei saa koolis õpetada, vaid need tulevad varasemast elukogemusest. Meil on palju varustust, mida tuleb hoolikalt hoida ja osata kasutada ning väga tähtis on ka meeskonnaga arvestamine. Meeskond töötab siis hästi, kui kõik annavad oma panuse.
Kas teil on Vasknarvas ühtehoidev meeskond? Ma ei tahaks ainult ülivõrdes rääkida, aga meil on väga kihvt tiim. Kui ma esimesel päeval tööle tulin, siis minu grupijuht ei teinud mulle nö miinimumprogrammi, vaid mulle näidati kõiki võimalusi, mis meil olemas on – mind pandi kaatri peale, autopatrulli, minuga käidi jalgsipatrullis kauem kui oli ettenähtud. Olen hästi tänulik, et minu juht tahab ja oskab mind hoida, sest siis tahan mina ka enda poolt vastu anda. Kui juba teha, siis võiks hästi teha.
Räägi palun jalgrattaspordist ka? Olen olnud sportlane alati oma tööde kõrvalt. Rattasõit on minu kirg. Seda lihtsalt peab väga tahtma teha, sest sport on suur kulu. Aga sport annab samas palju mulle tagasi ja seda ei saa rahas mõõta. Kui politseisse tööle tulin, siis mõtlesin, et teen sporti edasi, aga ei hakka samas mahus võistlusi planeerima ja samas mahus trenni tegema.
Tegin selle otsusega rahu ära, aga enda suureks üllatuseks läks hoopis teismoodi. Käin ikka võistlustel ja mul ei lähe üldse halvasti. Käisin just paar päeva tagasi Rakkes rattakrossisarja (cyclocross) viimasel etapil ja oma vanuseklassis tõin võidu ära. Olin isegi üllatunud, et vorm nii hea on.
Foto: Imre Avaste
Foto: Kristjan Kivistik
Kas piirivalvuri tööl ja rattaspordil on midagi ühist ka? Ei, neil ei ole mitte midagi ühist (naerab – toim). Väga äge on see, et politseis hoitakse sporti au sees. See, et PPA-l on meistrivõistlused, on väga suur asi. Olen käinud sel aastal suusatamas, orienteerumas, võitsin kevadel ära PPA jooksukrossi ja novembris lähen politsei jooksukoondisega Euroopa meistrivõistlustele Hollandisse.
Saame võtta igal nädalal kaks tundi tööajast spordi tegemiseks. Ma soovitaksin PPA-d tööandjana küll igale inimesele, kes teeb sporti.
Sille Puhu • 2021 Euroopa Meister olümpiakrossis (XCO) (N35-39) • 2022 Maastikurattamaratoni (XCM) Euroopa MV 4. koht (N35-39) • 2024 Euroopa Meister cyclocrossis (CX) (N40-44) • 2022, 2023, 2024 Eesti Jalgratturite Liidu poolt tunnistatud parimaks ratturiks oma vanuseklassis