"Sportlikum mina: Tugitoolist jõusaali" väljakutse
Aprillis kutsusime koostöös MyFitnessiga meie inimesi osa võtma „Sportlikum mina: Tugitoolist jõusaali“ väljakutses. Õnnelikeks väljavalituteks, kes kahe kuu jooksul jõusaaliga taas sõbraks saavad, osutusid Tartu jaoskonna juht Andrus Reimaa ja analüüsibüroo IT ekspert Kristiina Haiba.
Kristiina sõnul on tal paljuski istuv töö ja kuigi armsate kaksikutega on üksjagu tegemist, on trenn jäänud tagaplaanile. Andrus tunnistab samuti, et sportlikud eluviisid on aastate jooksul unarusse vajunud ja kunagise rahvaspordisõbrana pole ammu alaga taastutvust sobitatud.
Mis olid meie aprilli keskel alustanud osalejate esimesed emotsioonid.
ANDRUS REIMAA
Tartu jaoskonna juht
Kirjutasin, et mulle sobib alusteks esmaspäev, 15.04.2024 kell 11, Lõunakeskuses. Tegelikult algas ettevalmistus eestlasele kohaselt kohe, kui teada sain, et osutusin valituks.
Mis oli põhimure, ah? Mis ma selga panen, muidugi! PPA lubas PPA spordiklubi kirjadega särgi – tšekk. Aga püksid… Meenus, et Teamsport.ee-st, kust muuhulgas tellin poegadele jalkavarustust, saab endale samuti lühkareid tellida. Tšekk, tehtud, ja kohal olid juba neljapäevaks. Jälle mure vähem.
Kätte jõudis pühapäev ja meenus: pagan, aga jalanõud, neid mul ju pole! Kõne naisele: ,,Palun otsi netist!“ sai 10 mintsa pärast vastuse, et Viljandi UKUst saad. Autosse, 25 mintsa hirmu ja kohal. No ja siis hakkas peale, millised need jõuksi tossud peavad olema jne. Lõpuks valisin ikka isepäiselt enda mugavuse järgi, ei lasknud ennast ära rääkida, et kindlasti Nike ja kindlasti viimane mudel.
Pühapäeva õhtu kell 20:15, trennikoti pakkimine. Jeerum, nagu reisile minek. Spordikoti leidsin, särk – tutikas, lühkarid – tutikad, tossud – olemas, sokid vaatasid sahtlist Eesti Politsei Spordiliidu kirjadega vastu ja läksid kotti. Hakkas looma.
Hommiku tööle ja kella 11 Myfitti. Täitsa esimese koolipäeva tunne tuli peale. Kohapeal tutvustasin ennast ja ütlesin, et ma PPA ühisprojekti ametnik. Tehti leping, anti tabalukk ja öeldi, et head trenni.
Vormi vahetus. Kuidagi kõhe oli panna selga politseikirjadega riideid, äkki vaatavad imelikult. Tuju läks kohe paremaks, kui maailmameister Värnik tuli samuti trenni. Sain kohe indu ja mõtlesin, et näed, üks Andrus tunneb uhkust, et on maailmameister, siis teine Andrus, et on politseinik, voh.
Läksin saali. Mida siis teha … ah jaa, soojendus. 10 mintsa
velotrenazööri, siis soojendusharjutused ja siis hakkas juba meenuma. Mingi
hetk oli selline huvitav äraarvamise mäng, kui ma neid aparaate seal uurisin,
aga kõik lihasgrupid sai läbi liigutatud. Lõpetuseks venitused, pesu, riiete
vahetus. Ja samal ajal tuli see mõnus tunne kehasse ja vaimu. Teate ju küll,
peale trenni. Vinge rsk! Ülimalt lahe. Homme siis plaan 1,5 h jalgrattasõitu ja
jõusaali juba loodetavasti neljapäeval.
KRISTIINA HAIBA
Analüüsibüroo IT ekspert
Ka mul oli plaan päris kohe, 15. aprillist alustada … aga noh, nagu ikka, kui inimene plaanib, siis seal pilve piiri peal keegi naerab. Jäin last trenni viies ummikusse ning teine laps kukkus rulaga rambi peal sõites ja ise kuidagi koju ei saanud.
Teisisõnu - sai selgeks, et ega ma sinna planeeritud BodyPump’i trenni ei jõua, aga lähen võtan vähemasti oma kaardi ära. Jõudsin MyFitnessi kohapeale, tutvustasin ennast ja hakkasime lepingut vormistama, kui helises taas telefon ning minu meessoost mini-me teatas, et ta ei leia bussipeatust. Leti taga olev neiu kannatlikult ootas, kuni ma tuvastasin noorsandi asukohta.
Tagasi lepingu tegemise juurde, andsin allkirja ja jõudsime küsimuseni tabaluku kohta, kui mulle meenus, kui ma paar aastata tagasi kolisin, siis asju pakkides jäi see mulle näppu küll, kuid kuhu ma ta oma uues korteris paigutasin – no kes seda enam teab. Igatahes leppisime administraatorineiuga kokku, et annab mulle uue ja lisaks sain ka sooduskupongi, millega NIKE varustust -30% soetada saab – mul hetkel küll kõik olemas, aga kes teab, äkki on vaja midagi värskendada!
Selgus, et juba reedel oli mulle saabunud ka sisselogimiseks vajalik info, millega saan endale huvi pakkuvatesse rühmatrennidesse koha broneerida. Laadisin alla MyFitnessi äpp, mis mulle kenasti meenutas et viimati külastasin treeninguid 2932 päeva tagasi – päris pikk paus on jäänud. Tegin broneeringu 16. aprilli peale ning hakkasime pihta!
Esimeseks trenniks valisin oma „vana armastuse“ Body Pumpi, ise samal ajal mõtlesin, et huvitav, et kuidas see trenn nüüd välja näeb, terve dekaad on mööda läinud, ja proovisin mälu soppidest meelde tuletada, mis vahendeid mul vaja läheb… pink ja kang… aga mis raskused ja kas hantleid ka vaja läheb?!Igatahes olin ma juba 10 minutit enne trenni algust saali ukse taga valmis, et siis täpselt üle küsida. Treener aitas mind õigele rajale, et kang, millel on kahed raskused: ühed soojenduseks ja teised trenni tegemiseks; üks suurem vabaraskus ja hantlid või kettad ka. Ehk siis algas see trenn varustuse kokkukogumise ja paikapanemisega. Peaaegu jäi sellest kümnest minutist puudu, aga igatahes valmis ma olin!
Kui treener trenni alguses küsis kui palju on saalis üle pika aja taasalustajaid või lausa esimest korda olijaid, siis oli rõõm tõdeda, et peale minu oli neid seal trennis päris mitu. Ja siis hakkas peale - BodyPump kava #127. Kusjuures, sain teada, et just emaspäeval oli alles tulnud välja kava 128 ning selle järgi hakkavad treeningud uuel nädalal ehk olin kogemata väga oskuslikult oma trenniga alustamise ühildanud uue kava välja tulekuga.
Algas muusika ning alustasime soojendusega. Poole laulu peal sain küll aru, et minu entusiasm, et mul pole soojenduseks vaja kergemaid raskusi, võis olla veidi ennatlik, aga sain selle 3 minutit hakkama. Piilusin vahepeal pulsikella - veidi üle 100 - nii et kõik kontrolli all. Käed, jalad, kõhulihased ja juba hakkasime tegema viimaseid ehk venitusharjutusi… kuidagi väga ruttu sai see trenn läbi. Aga tehtud! Endale üllatuseks oli see olnud kergem kui ma arvasin.
"Sportlikum mina: Tugitoolist jõusaali" on koostöös MyFitnessiga ellu kutsutud väljakutse, mille raames on kahel PPA töötajal võimalik kahe kuu jooksul külastada piiramatu arv kord MyFitnessi spordiklubide jõusaale ja rühmatreeninguid üle Eesti ning sportimisest rõõmu tunda.