Riigipiiri saab planeerida vaid korra elus

Mõned projektid on sellised, mida saab teha vaid korra inimpõlve jooksul. Oma ainulaadsest tööst piirihaldusbüroos ja käimasolevast riigipiiri ehitamisest räägib meile seiretehnika ekspert Esko.

Tere, Esko! Räägi veidi endast.
PPA-ga liitusin 2017. aastal, kus töötasin logistikabüroo kinnisvaragrupis. 2019. aasta lõpust kutsuti mind seiretehnika gruppi arenduseksperdiks.

Mul on kinnisvara-alane haridus, mis – olgugi, et meie töö on paljuski IT-ga seotud – tuleb täna ikkagi kasuks. Seiretehnika vajab erineva taustaga inimesi, kuna mitmesuguse hariduse ja töökogemusega inimesed täiendavad teineteist. Siin töötades olen palju juurde õppinud ning lasknud ennast koolitada IT- ja tehnika alal.

Vabal ajal mängisin varem palju korvpalli ja sõitsin rattaga. Nüüd, värske lapsevanemana on spordiks raske aega leida. Samas hoian end ikkagi liikvel: käin 2-3 korda nädalas PPA jõusaalis, mida meile tööajast võimaldatakse.

Kuidas PPA-sse sattusid?
Samamoodi nagu praegu inimesi otsime – avaliku töökuulutuse kaudu. Olin varem väiksemates erasektori ettevõtetes töötanud ja sellepärast palusin endale pärast vestlust pika mõtlemisaja. Kartsin avaliku sektori bürokraatiat ja nii suurt organisatsiooni.

Selgus, et pelgasin asjata. Praeguseks olen ikka siin ja töövoog on palju mugavam, kui oskasin oodata.  

Kuidas ütleksid mõne lausega erialakaugele inimesele, mida kujutab endast seireteenus?Seireteenuse A ja O on PPA valvesüsteemide haldamine ja arendamine.

Tegeleme üle Eesti piiriseire radarite, kaamerate, valve- ja läbipääsusüsteemidega ning droonitõrjega. Kogu selle tehnika taustal jooksevad alati IT-lahendused, mida samuti haldame.

Meie osalusel üles pandud kaameratest on paljusid ilmselt ka tavainimesed näinud. Näiteks avaliku ruumi valvekaamerad linnades ja väiksemates asulates, seirekaamerad idapiiril. Neid kaameraid kasutavad näiteks Häirekeskuse päästekorraldajad ning politseikorrapidajad inimeste abistamisel ning patrullide-ekipaažide teavitamisel.

Mis on PPA seireteenuse valdkonnas unikaalset?
Valvesüsteeme on paljudes majades üle Eesti, aga piiri ja sellega seotud tehniliste lahendustega saab kogemuse ainult PPA-s.

Praegune Ukraina kriis on pannud veel paremini mõistma, et ehitatav idapiir peab olema kindel ja kõrgtehnoloogiline. Tunnen, et saan pidavat idapiiri planeerides ja ehitades anda oma panuse, et kõigil Eestis turvalisem oleks.  

Millega Sina seireteenuse eksperdina igapäevaselt tegeled?
Minu töö võib jagada kaheks: igapäevaste probleemide lahendamine ja tulevikku vaatavad arendustegevused. Koordineerin seiretehnika hooldust, osalen projektides ja juhin neid, analüüsin ja katsetan uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Igapäevaseid muresid iseloomustab näiteks tänane teade, et ühes meie hoones hakkas serveriruumis kapp seinalt alla kukkuma. Suunasin selle meie tehnikutele edasi, kes sinna uue kapi paigaldavad. Saangi tegeleda natuke kõigega: serveriruumide korrashoiust riigipiiri seire planeerimiseni.

Millega tegelevad teised Sinu tiimis?
Seiretehnika teenuses on kaks gruppi. Üks grupp tegeleb piiri seiretehnikaga; teine valve ja videotehnikaga.

Töötame kõik koos ja täiendame üksteist, sümbioos on tugev. Kui minu ülesanne on näiteks hangete jaoks tehniliste kirjelduste koostamine, siis saadan need sageli ka tehnikutele üle vaatamiseks. Olen valdkonnaga tuttav, samas on tehnikud kõige pädevamad ütlema, mida täpselt vaja on.

PPA pakub seiretehnika meeskonna liikmetele palju erinevaid koolitusvõimalusi, mida ikka enese täiendamiseks kasutame.

Tegelete ju täielike tulevikuteemadega! Millised on seni olnud kõige põnevamad projektid?
Idapiiri väljaehitamine on kõige ainulaadsem. Eesti ja Euroopa Liidu välispiiri tehnilist seiret saab arendada vaid korra elus. Idapiiri väljaehitamise käigus olen osalenud ka mitmetes välisprojektides, mida mujal meie valdkonnas teha ei saa.

Kui see projekt mõne aasta pärast valmib, siis näiteks riigipiiri osas jääb mõneks ajaks ainult olemasolevate lahenduste haldamine, kuni värskemad võimalused turule tulevad. Ilmselt tuleb vahepeal aga uusi põnevaid projekte, mida teha saame.

Millal tunned, et Sinu tööpäev on korda läinud?
Kui mingi probleem lahendatud on või kui õnnestub midagi ülesanne nimekirjast maha tõmmata.

Viimane suurem töövõit oli see, et meie idapiiri tehniline lahendus tuleb sisuliselt selline, nagu meie soovisime. Kuigipalju määras meile olemasolev taristu juba ette, aga tehnilise lahenduse töötasime meie välja. See on oluline asi.

Samuti tegi heameelt, kui ühe hädavajaliku projekti jaoks rahastuse saime. Selleks pingutas kogu tiim, aga võidud meie töös ongi enamasti tiimitöö tulemus.

Kuidas oma tiimi ja koostööpartnereid kirjeldaksid?
Tiim on meil väga pädev: suurte kogemustega, haritud, töökad. Tiimis on eksperte, kes on juba aastakümneid seirevaldkonnas toimetanud.

Kui vaja, on meie inimesed 24/7 valmis. Näiteks tehnikute meeskonnas peab keegi kogu aeg valmisolekus olema.  

Seireteenuse tiim on kasvamas. Millega hakkaksid tegelema täna tööle tulevad meeskonna liikmed?
Inimene, keda teenuse omaniku kohale otsime, hakkab koordineerima kogu teenust. Suhtleb välispartneritega, taotleb rahastust, koordineerib ja arendab valdkonda kogu PPA-s. Tema töö tulemusel paraneb kogu PPA valve- ja seiretehnika - et kõik oleks töökindlam, parema kvaliteediga.

Arendusekspert toetab teda. Kuna ülesandeid tuleb meie osakonda palju, siis tuleb tegeleda näiteks hangete tehniliste kirjelduste, projektijuhtimisega uute tehnoloogiate katsetamisega.

 Milline oleks Sinu ideaalne riigipiir?
Ideaalne riigipiir on nutikas, pidav ja Eesti maksumaksjale jõukohane ehk teisisõnu just selline nagu meil idapiir ehituse järel olema saabki. Meie idapiir saab olema väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning mis peamine – väga hästi kaitstud.