Saaremaa politseijuht: ühiste väärtuste hoidmine teeb meist tugeva meeskonna
Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar, kes on tüürinud Saaremaa politseitööd 11 aastat, on valmis andma teatepulga edasi järgmisele juhile.Olen töötanud politseis praktiliselt kõikidel ametikohtadel. Vahepeal olin poolteist aastat keskkriminaalpolitseis, aga 2008. aastal tulin saarele tagasi kriminaalpolitsei juhiks. Kriminaalpolitseid juhtisin Kuressaares kuus aastat ning alates 2014. aastast olen olnud Kuressaare jaoskonna juht. Praegu tagasi mõeldes on see olnud ikka üle mõistuse pikk aeg. 11 aastat juhina on piisav aeg ja uue juhi värske pilk on kasulik nii meeskonnale kui organisatsioonile.
Mis on sind sel ametikohal nii kaua hoidnud?
Mulle on meeldinud need väljakutsed, mis jaoskonnajuhi tööga kaasa tulevad. Mul on ääretult toredad kolleegid, kellest loobuda ei ole tahtnud ja eks ma olen ikka ka Saaremaa patrioot. Varem ikka mõtlesin, et kuhu mul siis on edasi minna, aga nüüd olen otsustanud kandideerida kohalikel valimistel. Tahan jääda Saaremaale ja siinse kogukonna heaks tööd edasi teha. Samuti jätkan ka siinsamas uurijana ehk head kolleegid ei kao kuskile.
Milliste väljakutsetega sa silmitsi seisnud oled ja kuidas sa praegu neile tagasi vaatad?
Kohe esimesel aastal, mil minust sai jaoskonnajuht, viidi läbi politseireform, mille käigus liideti kõik seni eraldiseisvad valdkonnad ühe juhtimise alla. Koos tollase prefektiga seadsime strateegia, kuhu me kolme aasta pärast peale reformi soovime jõuda. Sain meeskonna komplekteerimisel üsna vabad käed. See oli paljude jaoks väga keeruline aeg, sest kõik oli muutumises.
Aga eks neid väljakutseid on aastate jooksul ikka omajagu olnud – koondamised, millest pidin ju ise kolleegile teada andma ja kindlasti koroonaaeg ehk siis Saaremaa lukku panek. See kõik toimus sellise kiirusega, et tagantjärele tundub uskumatu ja kohati sürreaalne. Maskide ja testide puudus, pidevad telefonikõned ja liikumislubade süsteem – see oli intensiivne aeg, mida ei unusta.
Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl
Kuidas sa selle pingega hakkama said?
Eks ma olen ikka olnud ka läbipõlemise äärel, kuid muutused enda isiklikus elus, jalgrattaga sõitmine, korvpall ja nüüd viimased kolm aastat kajakiga sõitmist on need, mis aitavad hoida vaimset tasakaalu.
Milline juht sa oled?
Ma ei ole see, kes käib lipuga ees, vaid pigem see, kes hoiab seljatagust. Minu jaoks on oluline, et inimesed saaksid ise otsustada, eksida ja õppida. Usun vastutuse andmisse. Mul on rahulik natuur ja pean suurimaks kordaminekuks seda, kui minu meeskonnaliikmed leiavad hea töö eest tunnustuse või saavad näiteks „Lääne Kulla“ tiitli („Lääne Kuld“ on Lääne prefektuuri tunnustus hea töö eest, mida antakse üle kord kvartalis – toim). Kindlasti ei häbene ma seista oma meeskonna eest ja mingil ajal tuli päris palju selgitada ja rääkida politsei tööst sotsiaalmeediagruppides kommentaare andes.
Milline on sinu tavaline tööpäev?
Tüüpilist päeva on raske määratleda. Kui meeskond on oma tööprotsessid käima saanud ja ressurss nende ülesannete täitmiseks on olemas, siis ma ei julge ühelgi viisil välja tuua seda, et jaoskonna juhi töö oleks kuidagi pingelisem või täis erinevaid ootamatuid väljakutseid. Kui meeskond toimib ja töötab, siis on vahest isegi naljatledes öeldes veidi igav. Igavustest ei saa rääkida muidugi siis kui oled alles sellele tööle asunud, sest ülesandeid, mille täitmise eest üks jaoskond vastutab, on ääretult palju.
Millised on olnud eredaimad hetked sinu töös?
Ütleme nii, et Saaremaa on üks turvalisemaid piirkondi Eestis. Eks selline sõbralik võistlus käib, et kes ikka turvalisem on, kas Hiiumaa, Saaremaa või hoopis Viljandi. Loomulikult on see kõik ikka meeskonnatöö tulemus.
Meil on siin ääretult äge meeskond, kus on tohutult vahvad kohalikud inimesed leidnud endale nii-öelda oma kutsumusega vastava ameti. Olen ääretult uhke, et meie jaoskond on olnud läbi aastate komplekteeritud, et meil ei ole kunagi olnud probleeme, muret sellega, et meil oleks töökäsi puudu. Ka abipolitseinikke on meil siin üle kolmekümne. Meil on väga palju vedanud sellegagi, et meie inimesi on palju nii kohalikul tasandil kui ka PPA-üleselt tunnustatud. Ma arvan, et need tunnustused ja toimetamised kokku annavadki meie meeskonnale tugevuse ja motivatsiooni.
Kuressaare jaoskonna meeskond eelmisel aastal laskeharjutusel
.JPG)
Mis on sinu arvates Kuressaare jaoskonna tugevus?
Kindlasti see, et me oleme veidi kiiksuga. Meil on oma huumor, oma „keel“ jne. Kui sa väikses kogukonnas oled valinud politseiametniku elukutse ja sa ei ole oma väärtustelt PPAga ühte jalga käiv, siis sellises väikses kohas ei ole sul politseinikuna kohta. Usun, et ühiste väärtuste hoidmine ja nende järgi toimetamine teebki meist tugeva meeskonna.
Mida sa ütleksid inimestele, kes mõtlevad kandideerida jaoskonnajuhiks, aga veel natukene kahtlevad?
Ma kindlasti julgustan kandideerima, sest ega siin midagi kontimurdvat pole. Siin on lihtsalt hästi palju erinevaid aspekte, millega arvestada ja mida tundma õppida. Ülevaade peab ju olema kogu jaoskonnast.
Juhil on siin päris vabad käed ja saad ennast realiseerida. Siin on väga head koostööpartnerid, äge kogukond ja loomulikult on kõik inimesed jaoskonnas väga koostööaltid ja südamega asja juures. Töö on väga mitmekülgne ning suur osa sellest tööst ja suhtlemisest on ikkagi majast välja, sest pildis olekut kohalikus meedias on palju. Igatahes igav siin kindlasti ei hakka!
KANDIDEERI KURESSAARE POLITSEIJAOSKONNA JUHIKS SIIN.
Kandideerimise tähtaeg on 14. august.