Narva patrulligrupi juht Edward Timoska: patrull on minu teine pere
Narva patrullitalituse grupijuhi Edward Timoska jaoks on meeskond talle nagu teine pere. „Räägin kõigile, et meil on kõige lahedam kollektiiv ja sõbralik õhkkond,“ sõnab Edward, kelle juures töötab juba kaks karjääripöörajat.Kõige tähtsam on inimeste juhtimine ja nende motivatsiooni hoidmine. Meil on meeskonnas seitse inimest, kes on mulle nagu teine pere. Kokku on aga meil talituses kümme ametikohta, kuhu otsimegi praegu karjääripööramise kampaaniaga uusi inimesi.
Tegelen ka protsesside juhtimise ja andmekvaliteedi kontrolliga. Kui töö jaoskonnas on valmis, käin ka ise väljas. Näiteks teenindan väljakutseid, tegelen liiklusjärelevalvega jms. Kui tegemist on ressursimahuka sündmusega, siis reageerin sinna välijuhina ja tegelen juhtimisega kohapeal.
Olen pärit Sillamäelt ja läksin kohe pärast gümnaasiumi Sisekaitseakadeemiasse. Töötasin pärast kooli lõpetamist patrullpolitseinikuna ja grupijuht olen olnud ühe aasta.
Kui palju erinevad üksteisest patrullpolitseiniku ja grupijuhi töö?
Nad on natuke sarnased, sest käin samamoodi väljakutsetel nagu tavaline patrullpolitseinik. Tahan näha seda pilti, mis tänavatel toimub ja olla olukorraga kursis. Erinevus on pigem selles, et patrullis olime ainult mina ja paariline kahekesi, aga grupijuhina on mul suurem pilt. Vastutan kõikide patrullide eest, mis töötavad Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus. Kõige suurem erinevus on ikkagi juhtimises. See on minu jaoks uus maailm, mida alles õpin.
Mis sulle juhtimise puhul meeldib?
Mulle meeldib olla eestvedaja. Annan oma kogemuse ja käitumisega suuna ette, kuhu hakkame liikuma ja kuidas käitume-tegutseme. Mulle meeldib inimestega suhelda, leida nende muredele lahendusi ja muidugi kuulata ka rõõmsaid lugusid. Ma ütlen ausalt – ma suhtun oma patrulltalitusse nagu oma peresse. Meil on ühine töö ja ühised väljakutsed. Kui suhtumine on teistsugune, siis on seda tööd raske teha.
Mulle meeldib ka oma inimesi välja õpetada ja toetada ning teadmine, et nad saavad edaspidi ise hakkama ja arendavad end edasi. Mul on oma baas tagatud ja kui tulevad juba uued inimesed tööle, siis nemad õpetavad omakorda uued välja.
Milline on teie meeskond?
Meil on praegu meeskonnas seitse inimest. Kaks meeskonnaliiget on karjääripöörajad, kes õpivad Sisekaitseakadeemia kutseõppes. Üks on Maksu- ja tolliameti taustaga ja teine on olnud ehitusinsener. Ülejäänud meeskonnaliikmed on lõpetanud Sisekaitseakadeemias politsei kutseõppe.
Olen 24-aastane ja olen meie grupis peaaegu kõige noorem inimene. Eelmisel aastal oli meil palju liikumisi – inimesed vahetasid töökohti. Mina alustasin selles grupis kolm aastat tagasi ja praegu on sellest ajast alles lisaks minule vaid üks inimene.
Meil on sõbralik meeskond ja mõnus õhkkond. Igaühel on oma hobid – kes käib jõusaalis, kes teeb kickboxi, kes osaleb kaitseliidu töös. Teeme ühiseid üritusi – oleme käinud bowlingus, tegime ühise jõulupeo. On tähtis olla lihtsalt koos vabas õhkkonnas ja rääkida ka muudest asjadest, kui ainult tööst. Panime eesmärgiks, et osaleme sel aastal kogu meeskonnaga Scoutsrännakul.
Kuidas sulle tundub – kas karjääripööramise projekt töötab? Kas inimesed, kes tulevad politseisse nö tänavalt, saavad meil hakkama?
Mulle tundub, et see töötab. Kindlasti on ka erandeid. Mul on üks näide, kus inimene tuli karjääripöördega meile tööle, aga sai katseajal aru, et see töö ei ole siiski talle. Kui meie juurde tulevad inimesed, kes on hoopis teisest valdkonnas ja neil on suur silmaring, siis on nendega väga huvitav suhelda. On ju palju inimesi, kes ei ole politseinikuks õppinud, aga tahaksid politseitööd teha, sest nad tahavad oma riigi heaks panustada.
Karjääripöörde lahendus on nende jaoks väga hea. Näiteks meie meeskonna endine ehitusinsener – ka tema tundis, et ta ei taha elu lõpuni kabinetis töötada ja tahab panustada. Kui meil ei oleks karjääripööramise võimalust, siis oleks väheusutav, et ta oleks läinud Sisekaitseakadeemia päevaõppesse ja tulnud politseisse tööle.
Kas Ida-Virumaale on raskem uusi inimesi tööle värvata kui mujale?
See ei ole jah nii lihtne nagu Tallinnas, sest meil on teistsugune regioon. Kohalikud noored tahavad minna õppima või töötama pigem Tartusse või Tallinnasse. See on arusaadav. Probleem on eesti keele vaates. Kohalikud ei oska piisavalt eesti keelt (politseinik peab oskama eesti keelt C1 tasemel – toim) ja ei soovi minna Sisekaitseakadeemiasse õppima. Inimestel, kes tulevad meile tööle mujalt piirkonnast ja kes ei räägi vene keelt, võib alguses raske olla. Kui aga on motivatsiooni, siis saab nii koolis kui ka Ida prefektuuris kohapeal töötades vene keele selgeks. Tean mitut inimest, kes alustasid vene keele õppimisega nullist ja on õppinud keele hästi ära.
Kuidas sa julgustad inimesi tulema Ida-Virumaale tööle?
Räägin kõigile, et meil on kõige lahedam kollektiiv ja toetav ning sõbralik õhkkond. Narvas töötamise eripära on see, et me tegeleme siin kõikide asjadega korraga. Meil ei ole eraldi liiklusgruppi ja kriminalistikagruppi nagu Tallinnas, vaid patrullpolitseinikud on multifunktsionaalsed ja saame kõike ise teha. Meil on väga palju erinevaid menetluspraktikaid. Narvas saab väga hea põhja. Pärast siin töötamist saab igal pool hakkama. Pärast patrullpolitseiniku karjääri saab minna edasi näiteks piirkonnapolitseinikuks või uurijaks.
Said hiljuti Ida prefektuuri aasta liidri ja aasta kolleegi tiitli. Mis need tunnustused sulle tähendavad?
See oli minu jaoks üllatus. Minu jaoks tähendab see usaldust ja kinnitust, et liigun õiges suunas. Teen seda, mis mulle meeldib ja teen seda suure armastusega. Ja kui seda märkavad ka teised inimesed, siis see on minu jaoks hea tagasiside ning annab motivatsiooni jätkata samas vaimus.
Mida tähendab sinu jaoks tõelise tundega töö?
Kui tulen tööle ja tean, et ma ei veeda järgmised 12 tundi niisama, vaid annan selle aja Eesti rahvale. Kui mul on pärast tööpäeva hea tunne, et töö on tehtud ja Eesti sai natuke turvalisemaks. Inimeste aitamine mistahes olukorras on tõelise tundega töö.
Millega sa vabal ajal tegeled?
Olen Narva Sisekaitseakadeemia õppekeskuses kaugõppegrupi õpetaja. Õpetan korrakaitseseadust. Võtan õpetamist ka hobina, sest mulle meeldib oma teadmisi edasi anda. Lisaks käin jõusaalis ja proovin võtta niisama endale aega, et välja puhata, sest politseitöö võib olla stressirohke.
Tegelen ka maja ehitamisega. Mul on Narva-Jõesuus väike maatükk. Vaatan Youtube`ist videosid, õpin ja vaikselt ehitan. Nii et mul on ka karjääripööre, aga teistpidi (naerab).
ROHKEM INFOT KANDIDEERIMISE KOHTA:
https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse
https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse