Karjääripööraja Ole: mind võeti politseis väga soojalt vastu
Meremees Ole Hint seilas kaugel Kanadas Botnica jäälõhkuja peal, kuid unistas tööst, mis oleks kodule ja perele lähemal. Ta avastas politsei karjääripöörde kampaania ning haaras sellest pikemalt mõtlemata kinni.Mulle hakkas piirkonnapolitseiniku töökuulutus silma CV keskuses. Otsisin juba pikalt tööd maa peal.
Mis tööd sa enne tegid?
Olen õppinud Eesti Mereakadeemias. Vahetult enne PPAsse tulekut töötasin Botnica peal kolmanda tüürimehena. Botnica on mitmeotstarbeline varustuslaev ja jäämurdja. Me olimegi pikalt Kanadas jääd lõhkumas. Enne Botnicat töötasin erinevatel puksiir-, kala- ja reisilaevadel.
Ole Kanadas. Foto: erakogu
Miks sa just politseisse tahtsid tööle tulla?
Otsisin juba pikalt maa peal tööd, sest ma ei tahtnud enam kaua kodust ära olla. Abiellusin ja ootame oma esimest last. Meremehe töö tähendab aga olla väga pikalt kodust eemal. Kui ma olin Mereakadeemias tüürimehepraktika ajal esimesel pikemal meresõidul, siis oli minu esimene päev ühe kapteni pensionile mineku päev. Ta oli töötanud laevade peal ligi 50 aastat ning arvestas, et oli olnud kokku mere peal peaaegu 30 aastat oma elust. See pani mind mõtlema, et praeguses eluetapis mulle meremehe elu siiski ei sobi.
Kui ma kunagi Mereakadeemiasse sisse astusin, siis tegelikult kaalusin ka Sisekaitseakadeemiat. Huvi politseitöö vastu on minus vist alati olemas olnud. Kui ma nägin karjääripööramise töökuulutust, siis haarasin võimalusest. Kõige suurem boonus on karjääripööramise puhul kindlasti see, et õppimise ajal makstakse palka.
Kuidas nägi välja kandideerimise protsess?
Kandideerisin detsembris CV keskuse kaudu (Kõik karjääripööramise töökuulutused leiad https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse - toim) ja mind kutsuti vestlusele. See toimus siin samas Rahumäel asuvas Lääne-Harju politseijaoskonnas, kus ma ise töötan. Vestlus läks väga toredasti. Seejärel tegin ära kehalised katsed ja läbisin tervisekontrolli ning see oligi sisuliselt kõik. Märtsis alustasin jaoskonda sisseelamise ja tööga ning aprillis algas meil Paikuse politseikoolis väljaõpe.
Mis teid koolis ees ootas?
Alguses olime oma grupiga 9 nädalat Paikusel. Vormistasime kooli dokumendid ja siis hakkasime õppima. Õppisime näiteks enesekaitset, relvade käsitsemist, kiirusmõõturite kasutamist, eetikat, vene keelt, seaduseid, esmaabi, alarmsõidu tegemist, lahendasime erinevaid kaasuseid ja palju muud.
Meid on grupis 21 inimest, kes on kõik Eesti eri paikadest pärit. Meie seas on inimesi, kes on töötanud enne näiteks turvafirmas, lennujaamas või kiirabis. Paljud on olnud varasemalt ka abipolitseinikud. Mina olen meie grupis ainuke piirkonnapolitseinik, kaks on veel piirivalvurid, ülejäänud patrullpolitseinikud. On väga huvitav taas koolipingis olla!
Kuidas sind politseimajas vastu võeti ja kuidas on läinud sisseelamine?
Mind võeti väga soojalt vastu. Politseis on väga tore ja kõik on väga abivalmid. Uut informatsiooni on väga palju. Mul on oma kindel juhendaja, aga samas on kõik kolleegid, kellega ma kokku puutun, minu juhendajad. Alguses käisin politseinikega kaasas ja vaatasin, kuidas nad oma tööd teevad. Kõige paremini õpib aga ikka töö käigus ja nüüd, kui esimesed nädalad koolis käidud, tegelen juba aktiivselt piirkonnapolitseiniku tööülesannetega.
On sul juba ettekujutus, et mida piirkonnapolitseiniku töö endast kujutab?
Kõvasti on suhtlemist ja rääkimist. Palju on ka paberitööd. Vastan inimeste avaldustele, üritan probleeme rahulikult lahendada ja naabreid lepitada. Kontrollin relvaloa tingimusi, tegelen lähisuhtevägivalla ja heaolu kontrollidega. Järgmisel nädalal saan proovida esimest korda politseinikuna alaealistega rääkida. Olen juba töö käigus näinud päris palju teistsuguseid olukordi ja teistsugust elu, mida nö tavainimene ei näe.
Mida sa vabal ajal teed?
Tegelen muusikaga. Olen rokkbändis, kus ma mängin bassi ja vahel laulan ka. Bändi nimi on Kahtlase Kontingendi Kogunemine, mis on nüüd politseitöö kontekstis päris huvitav nimevalik :)
Ole bändis. Foto: erakogu
Siis ma ei saa jätta küsimata, et milline on sinu lemmik (mereteemaline) laul?
Jaan Tätte ja Marko Matvere „Silveri laul“.
ROHKEM INFOT KANDIDEERIMISE KOHTA:
https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse
https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse