Ilma filtrita: Narva piirivalvurid oma tööst, graafikust ja kolleegidest
Käisime külas Ida prefektuuri piirivalvuritel ja uurisime nende vahetuid muljeid tööst, piirist ja töökaaslastest.Millised iseloomuomadused võiksid olla heal piirivalvuril?
Narva piiripunkti dokumendiekspert Janek Eltermaa: Hea piirivalvur on kindlasti professionaalne, oskab kuulata ja tähele panna. Tal on ka hea analüüsivõime ja oskus olukordi ennetada ning lahendada.Narva piiripunkti dokumendiekspert Alar Trel: Ennekõike peaks olema piirivalvur aus ja riigimehelik. Need on meie alal väga tähtsad omadused. Kasuks tuleb ka keeleoskus, kiire õppimisvõime ja kohanemisvõime. Ajas muutub nii palju, et peame kõik sellega kaasas käima.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo planeerimisgrupi grupijuht Aleksandr Kazmin: Hea piirivalvur peab olema avatud suhtleja. Tal peab olema tahe aidata inimest ja olla eeskujuks.
Vasakult: Alar Trel, Aleksandr Kazmin ja Janek Eltermaa.
Narva kordoni piirivalvur Arles Pertman: Piirivalvur peab olema kindlasti rahulik ja olema loodusega hea sõber, sest looduses on palju liikumist ja tuleb tunda looduse muutumist.
Narva kordoni piirivalvur Denis Lõokene: Hea piirivalvur on jutukas, saab inimestega hästi läbi. Peab olema külma närvi ja peab olema töö vastu huvi. Kui on huvi, siis saab kõigega hakkama.
Ida piirivalvebüroo juht Eerik Purgel: Kõige olulisem on, et inimene oleks aktiivne ja iseseisev. Kui inimesel on endal initsiatiiv otsida ja leida ning soov midagi saavutada, siis see on ideaalne profiil. Aktiivsus, töökus ja iseseisvus on tähtsad omadused.
Ida prefektuuri SAR ehk merepääste meeskond Ravo Murõgin, Rene Uukareda, Taivi Viita ja Georgi Vahter: Olulised omadused on ausus, rahulikud närvid, enesekindlus, stressitaluvus ja ujumisoskus. Meeskond peab omavahel klappima. Me oleme suurema osa 12tunnisest tööpäevast Udria kaatri peal üsna kitsas ruumis koos ja omavahel peab olema hea läbisaamine.
Ida prefektuuri SAR ehk merepääste meeskond ütleb kui ühest suust - merd tuleb austada!
Mis on kolm asja, mis teile oma töö juures meeldib? Mis paneb silma särama?
Janek: Töökeskkond, lahedad kolleegid ja head võimalused teadmiste ja oskuste arendamiseks.Alar: Kaitsta oma riiki ja oma kodu. Kaitsta oma lähedasi ja tervet Euroopa Liitu. Oskus inimestega suhelda ja mitte niivõrd karistada, vaid suunata neid õigele teele. Ja ilmselgelt pätid tuleb saata sinna, kus on nende õige koht. Meil on maailma parim grupp, mida tõestab ka 2022. aastal antud PPA parima meeskonna tiitel (PPA töötajad valivad iga aasta lõpus enda seast aasta parimad töötajad, sh aasta meeskonna, kelle pilt pannakse terveks aastaks PPA peamaja seinale aukohale – toim.) Meil on nagu ühine perekond siin. See grupp on mind ka eraelus palju välja aidanud, olen seda oma nahal kogenud ja leidnud tuge oma töökaaslastelt. Me toetame üksteist, see on töökeskkonnas väga tähtis.
Aleksandr: Meeskond – inimesed, kes siin tööl on. Nad on professionaalid. Saame toetada üksteist, kui on mingi mure. Meil on võimalus suhelda igapäevaselt inimestega paljudes eri keeltes. Narva piiripunkti ületab päevas keskmiselt 3000 inimest. Need võimalused, mis PPA meile annab – nendest tuleb lihtsalt kinni haarata ja edasi liikuda. Meil on tegelikult päris palju võimalusi ja koolitusi, mida saab ka eraelus ära kasutada nagu näiteks väikelaevajuhi paberid või ATV koolitus. Meil on väga hea graafik inimestele, kes tulevad tööle väljastpoolt Ida-Virumaad. Me oleme nädal tööl ja nädal kodus. See sobib pajudele.
Arles: Mulle meeldib töögraafik, looduses käia ja just jalgsi. Ja kindlasti see, et PPA on kindel tööandja.
Denis: Graafik, kolleegid ja töö.
Narva-Jõesuu piirilõigul hoiavad silma peal Arles Pertman ja Denis Lõokene.
Eerik: Mind paelub mitmekülgsus ja vabadus. Meil on vabadus otsida endale tööd. Töö pakub ka palju iseseisvust. Tööandja pakub siin ööbimise võimalust, kui tuled tööle kaugemalt. Ida regiooni mõistes on siin ka kindlasti konkureeriv palk. Enamus teenistuskohtades on olemas sportimisvõimalused. Töö ise annab ka inimesele suure füüsilise võimekuse.
Ida prefektuuri SAR meeskond: Meeskond, vaheldus, graafik ja mere peal töötamine.
Milline on teie kõige ägedam või põnevam lugu piirilt?
Janek: Mulle helistas ükskord Läti kolleeg, kes töötab Terehova piiripunktis. Neile tuli Venemaalt sisse Kasahstani veok haagisega, mis suundus Riiga kala järele, aga haagise tehasetähised olid manipuleeritud. See juhtus nädalavahetuse öösel ja kuna Lätis võtab info liikumine piirivalve ja politsei vahel natuke aega, siis tal oli lihtsam mulle helistada ja küsida abi selle veoki tuvastamisega. Kuna kohe ei olnud võimalik tuvastada õigeid tehasetähiseid, saadeti auto ja haagis tagasi Venemaale. Ma uurisin välja, mis on haagise õige tehase tähis ning tuli välja, et see oli varastatud Saksamaalt. Panin igaks juhuks selle info ka meie andmebaasi. Ja paar päeva hiljem, olles ise tööl, helistas mulle tollitöötaja, kes ütles, et meile saabus tabamusega haagis. Vaatasin tabamuse asjaolusid andmebaasist ja üllatus-üllatus, sama veok ja haagis olid jõudnud meile. Ta oleks võinud minna kuhu iganes piiripunkti aga ei, tuli Narva. Saatuse iroonia. Mul oli ju juba kõik taustatöö tehtud, oli vaja vaid paberid vormistada ja varastatud haagis koos juhiga üle anda uurijale.Narva piiripunkti dokumendieksperdid teavad võltsitud dokumentidest kõike.
Alar: Ühele meie piirivalvurile jäi ükskord vabal ajal Narva linnas ringi kõndides silma üks Toyota C-HR, millel oli võltsimistunnustega Rootsi numbrimärk. Andsime info edasi Narva politseijaoskonda, et kui sõiduk liigub, siis ta kinni pidada ja täiendavalt kontrollida. Üks päev saimegi kõne patrullpolitseinikelt, et sõiduk on kontrolliks peatatud. Sõiduk toimetati Narva piiripunkti kontrolliks ja tuli välja, et autojuhil oli võltsitud registreerimistunnistus ja samuti oli VIN-number manipuleeritud. Originaal VIN-i peale oli pandud lihtlabaselt teine VIN-kood ning peale originaal VIN-i tuvastamist tuli välja, et auto oli varastatud Hispaaniast. Autojuht oli saanud auto kellegi teise käest, kes oli talle öelnud, et sõida autoga Narvas ringi, aga ära mingil juhul piiri ületa. Varastatud sõiduki andmeid üritatakse nö legaliseerida, et nendega saaks liigelda. Siis tehakse nii, et kopeeritakse reaalselt liikluses sõitvalt sõidukilt VIN-kood ja pannakse see varastatud auto peale. Üks on kloon ja teine on doonor.
Eerik: See võiks olla narkodrooni juhtum. Meile laekus info, et üle Narva jõe toimetatakse narkootikume ja tõenäoliselt drooniga. Me hankisime kiirelt erinevat tehnikat ja panime ise seirevahendi kokku. Kõige pöörasem oli see, et kohe, kui me aparaadi käima panime, siis kõigest paari tunniga tuli esimene tabamus. See oli päris õõvastav avastus, kui palju droonilende Narvas toimus.
Ida prefektuuri piirivalvejuht Eerik Purgel on olnud seotud oma elukutsega alates 18-aastaselt, kui ta läks politseikooli. Nüüd on ta ise Sisekaitseakadeemias õppejõud.
Ida prefektuuri SAR meeskond: Konkreetset lugu ei oska välja tuua, aga iga kord, kui saame väljakutse, läheb ikka pulss üles. Kas jõuame õigel ajal inimesi päästma, milline on kohapeal olukord? Peame olema kõigeks valmis. Palju sõltub ilmast. Teinekord löövad lained üle kaatri katuse. Merd ei tohi aga karta. Merd tuleb austada.
Kas PPA on hea tööandja? Kui jah, siis miks?
Alar: PPA on kindlasti hea tööandja. Siin on võimalik päris palju areneda. Meil on võimalus käia Frontexi missioonidel ja näha, kuidas tehakse piirivalve tööd teistes riikides (Frontex on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet - toim). PPA on väga paindlik ka töögraafiku suhtes. Nädal tööl ja nädal kodus. See on minu arust väga hea graafik. Alati võiks PPA rohkem palka maksta. See töö, mida me teeme – see väärib suuremat palka.
Arles: Kindlasti on PPA hea tööandja. Sellepärast ma siin töötangi. Kui ma piirivalvesse kunagi tööle tulin, siis mul oli elu unistus käia jalgsi tööl. Nüüd ma käin Narva-Jõesuu teenistuskohta jalgsi tööle 750 meetrit.Täitunud unistus - Arles unistas käia tööle jalgsi. Nüüd ta käib kodust Narva-Jõesuu teenistuskohta vaid 750 meetrit.
Denis: Kas see vastus on kunagi ei olnud? Mina elan Põlvas ja käin Narva-Jõesuusse tööle. Alguses olin vastu siia tulema, aga pärast praktikat hakkas idas meeldima. Nii jäi ja nii on. Täitsa meeldib. Ei kurda.
Eerik: Minu jaoks on PPA parim tööandja. Olen elukutsega seotud alates sellest ajast, kui olin 18 ja läksin politseikooli. Minu jaoks annab ta kindluse – kindel palk ja kindlad võimalused. PPAs on tohutud võimalused – sa võid olla uurija, piirivalvur, kiirreageerija või K-komando operaator. Meil on tohutult palju erinevaid ametikohtasid ja võimalusi.
Ida prefektuuri SAR meeskond: Meie arust on PPA hea tööandja. Palk tuleb õigel ajal. Graafik sobib nädal tööl ja nädal vaba. Saame teha seda, mis meile meeldib ehk olla mere peal.
Ida prefektuuri SAR ehk merepääste meeskond töötab kaatri peal, mis kannab nime Udria.
Millised lisahüved teie tööga kaasnevad?
Alar: Dokumendieksperdid satuvad kohtadesse, kuhu tavainimesed ei saa. Me oleme näinud näiteks oma silmadega, kuidas, kus ja kes teevad Eesti passe. Teame, kuidas tehakse dokumentide turvaelemente ja kuidas neid dokumentide sisse pannakse. See info on piirivalvurile väga suur pluss. Kui me teame, kuidas dokumente tehakse, siis me mõistame, kuidas kurjategijad teevad võltsinguid.Aleksandr: Õpime piiripunktis väga hästi inimesi tundma. Väga suur hulk piiriületajaid üritavad meid petta. Õpime lugema inimeste kehakeelt ja käitumist. Jälgime, kuidas inimene räägib oma kaaslastega ja siis meiega. Tihti on selle suhtluses suured erinevused. Ja siis oleme väga õnnelikud, kui me leiame inimeselt midagi keelatud ning meie kahtlused pidasid paika.
SOOVID TÖÖTADA PIIRIVALVURINA? VAATA SIIA
https://karjaar.politsei.ee/poora-karjaar-politseisse
Sul on küsimusi?
Meie personaliosakond vastab sulle hea meelega: kandideeri@politsei.ee
Tere tulemast Politsei- ja Piirivalveametisse!