Maailmatasemel töö merevalvekeskuses

Merevalvekeskusesse ekskursioonile sattujad on sageli segaduses. Seadmeid, infot ja ülesandeid tundub nii palju olevat, et keskuses töötavate inimeste igapäevatöö jääb pisut häguseks. Kõige olulisema aitavad kokku võtta Ave, Hannes ja Jaanus, jagades oma töö rõõme ja väljakutseid.  

Tere! Kes te olete ja kuidas tõi teid tee PPA merevalvekeskusesse?
Jaanus: Tulin piirivalvesse 1997. aastal, mil alustasin tööd Hiiumaal, Kõpu kordonis. Hiljem olin Kärdlas. Merevalvekeskusesse sattusin aga alles 2018. aasta novembris, kui mulle Tallinnasse töökohta pakuti. Arvasin, et Tallinnas töötada võib olla päris äge. Kusjuures, ongi äge! Minu praegune ametikoht on merevalvekeskuse juhtivkoordinaatori abi.

Vabal ajal, kui ilmad on soojad, sõidan jalgrattaga. Soovitan kõigil, kes Tallinnas elavad, teha jalgrattal üks linnatuur. Näete palju huvitavat ja saate samal ajal ka end liigutada.

Ave: Töötan merevalvekeskuses 2013. aastast, enne seda olin pikalt Kaitseväe mereväebaasis. Sattusin merevalvekeskusesse päris juhuslikult. Alguses tundus töö veidi hirmutav, kuna tuli valmis olla ikkagi inimeste elude päästmiseks. Tulin siiski kohale ja mind võeti väga hästi vastu, kolleegid koolitasid. Peale seda saime ka igasuguseid ametlikke koolitusi, mida sellel ametikohal on vaja. Olen rahul, mulle meeldib graafikujärgne töö. Naudin, et on vaheldust: talvel on vaiksem, kevadest sügiseni on rohkem tegemist.

Vabal ajal, kui võimalik, käin vabatahtlikuks riigiinfotelefonil 1247. Mulle meeldib seal, sest saan vaba aega sisustada kasuliku tegevuse ehk teiste abistamisega.

Hannes: Siseturvalisusse hakkasin panustama 1990. aastal ja nende kümnendite vältel olen käinud läbi pea kõik valdkonnad: korrakaitse, krimka, piirivalve ja administratsiooni. Olen töötanud kiirabis parameedikuna ja läbinud meditsiinialase suurõnnetuse instruktori kursused. Merevalvekeskusesse tulin Tallinna kordonist. Ülesanded merevalvekeskuses on samad, nüüd lihtsalt juhtimise tasemel. Praegu olengi merevalvekeskuse juht.

Vaba aeg kulub kodusteks töödeks talus ja metsas, kuhu sõidan mootorrattaga. Mulle meeldib tehnikat remontida. Praegu on ootel 64. aasta laadur-ekskavaatori taastamine. Kui aega jagub, käin ka jahti pidamas. 

Mille eest merevalvekeskus vastutab?
Jaanus: Võime paralleeli tuua Päästeametiga: teeme seda merel, mida nemad teevad maa peal. Kui inimene on merel hädas, helistab ta meile või hädaabinumbril 112, kust kõne meile ühendatakse. Aitame kõiki inimesi, kes paadi, jahi või kaatriga mingil hetkel merel hätta jäävad.

Ave: Olen alati selgitanud nii, et merevalvekeskusel on neli põhiülesannet. Esiteks, inimelude päästmine merelt ja piiriveekogudelt. Teiseks, lennupääste, siis reostusetõrje korraldamine merelt ja piiriveekogudelt. Neljandaks valvame merepiiri. 

Mida koordinaatoritena teete?
Ave: Korraldame inimeste päästmist merelt. Meil on selleks olemas ressursid, millega me peame olema täpselt kursis. Kus piirkonnas, milline ressurss, mida me saame kasutada, millised on tema piirangud, mida ta teha saab, mida ta teha ei saa, keda me kohapeale appi saadame ja nõnda edasi. Kogu see koordineerimine. Me ise tõesti kuhugi ei sõida ja kuhugi ei lähe, aga korraldame distantsilt kõigi abistajate ja tehnika pärale jõudmise.

Jaanus: Meie jaoks ei tähenda merepäästesündmus, et saadame kaatri välja ja ongi kõik. Meie jaoks lõppeb merepääste siis, kui inimene on kaldal ning see võtab teinekord tunde. Kahjuks tuleb ette ka üksikuid selliseid juhtumeid, kus abi saatmise hetkeks on juba hilja ja inimene on uppunud. 

Millised näevad välja teie vahetused?
Ave: Igapäevane tegevus on piiri valvamine. Seda teeme 24/7 ja selleks on meil ka radarivaatlejad samas ruumis. Meil on ülevaade ja pilt toimuvast alati olemas. Kui reostustõrje ja päästmised on eraldi sündmused, millele reageerime, siis piiri valvamine on pidev töö.

Jaanus: Meil on toimetamist kogu aeg. Siin on väga palju tehnikat ja kogu see tehnika tahab vaatamist, nähtu analüüsimist. On seirekaamerad, radarid ja neid tuleb jälgida, iga hetk toimuvaga kursis olla. Vajadusel tuleb ka keegi kaameras nähtut kohapeale kontrollima saata. Lisaks on meil igasugused programmid, mida peab teadma ja kui päästmiseks läheb, oskama ka kasutada.

Veel on igasuguseid ülesandeid nagu näiteks meditsiinitransport saartelt-väikesaartelt. Saadame terviseprobleemidega inimesele appi PPA kopteri või kaasame liinilaevad, kui vaja. Ka maismaaotsingutel, kus keegi on kaotsi jäänud ning soovitakse kopterimeeskonda appi, kaasame just meie selle ressursi.

Vahel mul on tunne, et olen nagu superarvuti. Et kuidas ma jõuan nii palju meeles pidada. Inimesena on seejuures alati ka väike hirm, et äkki miski ununeb ära. 

"Vahel mul on tunne, et olen nagu superarvuti.
Et kuidas ma jõuan nii palju meeles pidada.
Inimesena on seejuures alati ka väike hirm, et äkki miski ununeb ära."

Millisena näete oma panust turvalisuse tagamisel?
Jaanus: Merel abi vajavatel inimestel on, kuhu pöörduda ja nad teavad, et abi tuleb. Kui inimesel on meie kontaktid ja ta helistab õigel ajal, siis ta võib olla 100% kindel, et abi tuleb.

Ave: Tegelikult siin ei ole minu kui üksikisiku panust, siin on kogu meie meeskonna panus. Kui mõni sündmus on parasjagu lahendamisel ja tarvis on päästa kellegi elu, siis sõltub palju sellest, kuidas tööl olev meeskond kokku töötab. Igal meeskonnaliikmel on oma roll ja kui igaüks annab endast maksimumi, saavutame edu.

 Kuidas keerukamate olukordadega toime tulla? Sellistega, kus abivajaja elu ei õnnestu päästa.
Jaanus: Oletame, et saame teate, et inimene on merel kadunuks jäänud. Sa hakkad seda ülesannet lahendama ikka lootuses, et leiad elusa inimese, mitte surnukeha. Teinekord läheb otsing aga nii õhtusse, et me ei leia seda inimest ja sündmuse lahendamine jätkub järgmisel päeval. Sellistes olukordades on raske lootust säilitada.

Kui halvim juhtub ja inimest päästa ei õnnestu, et kuidas me neid ise üle elame … sul ei ole hea tunne pärast. Ei ole hea. Lohutan end alati sellega, et mina ei saanud tol hetkel midagi rohkemat teha, kui ma juba tegin. Mina andsin endast kõik, maksimumi.

 Mis teeb töö PPA merevalvekeskuses ainulaadseks?
Jaanus: Eestis teist sellist kohta ja ametit ei ole, see on ainuke. Kui ma tahaksingi kuskile mujale tööle minna, siis analoogset tööd ma ei leia. Meil tegelikult ongi väga spetsiifiline töö, väga vaheldusrikas. Me ei tea kunagi, mis päev toob. Teame, et tuleme kell 9 tööle, aga mis edasi hakkab saama, pole aimugi.

"Me ei tea kunagi, mis päev toob.
Teame, et tuleme kell 9 tööle, aga mis edasi hakkab saama, pole aimugi."

 Ave: Ainulaadne on ka see, et meie koolitused ja programmid on rahvusvahelised. See tähendab, et teistes Euroopa sarnastes keskustes koolitatakse teisigi ametnikke samadel alustel. Meie merepääste teadmised ja oskused on selles mõttes Eestis erandlikud.

 Millal on teie tööpäev korda läinud?
Ave: Hea päev on siis, kui midagi ei jää pooleli ja järgmisele vahetusele polegi nagu midagi üle anda. Midagi ei jää kripeldama. Mõni sündmus võib ju jääda pooleli. Näiteks alustab üks vahetus ühe sündmuse lahendamist ja teine peab sellega uues vahetuses edasi minema. Siis mõtled küll, et kas ma ikka tegin kõik ja mis ma oleks veel saanud teha, et kiiremini lahenduseni jõuda.

Jaanus: Jah, samas see muidugi ei sõltu ainult meist. Kui näiteks otsing jääb pooleli, siis on ikka nii, et koju jõudes ikka mõtled, et kas nad on juba abivajaja üles leidnud või mitte. Teisisõnu: võtad töö ja kõik need mõtted koju kaasa.

Kõige parem tunne muidugi on see, kui inimene on päästetud ja kõik on korras. Rohkem abi ei ole vaja, ta on õnnelikult ja tervelt kaldal.

 Mida tähendab „tõelise tundega töö“ teie jaoks?
Ave: Minu jaoks on need inimesed, kes on PPA-sse tööle tulnud ja siia ka aastakümneteks teisi abistama jäänud.

Jaanus: Minu jaoks tähendab see, et inimene peaks tulema tööle ja hoolima sellest töökohast. Meil ei ole päris selline amet, mida lihtsalt proovima tulla.

 Milleks peavad uued tiimiliikmed valmis olema?
Jaanus: Väga vaheldusrikkaks tööks, ka stressitaluvus peab olema suur. Ausus, inimlikkus, usaldatavus. Peab valdama inglise keelt. Rahvusvaheline suhtlus, sellest ei saa üle ega ümber; ka koolitused on ingliskeelsed. Õpihimu peab palju olema.

Ave: Enesekindel peab olema, enesekehtestamine on oluline. Meie töös on seda palju.  

Millised saavad olema uue töötaja esimesed kuud merevalvekeskuses?
Jaanus: Raske. Veri, higi, pisarad … (naerab). Tavapärane sisseelamine ja koolitused, mida toetavad meie väga sõbralikud kolleegid. Seda ka ei ole, et tuled alati kell 8 tööle ja kell 5 lähed ära, teinekord läheb ikka kauem …

Hannes: Oleneb täiesti inimese teadmistest ja taustast. Kuna navigatsioonihooaeg on kohe-kohe algamas, siis tuleb paberimajandus korda ajada ja tööga pihta hakata. Alguses on näiteks värskel grupijuhil vaja olla suur osa ajast töösaalis, et saada kätte vahetuse rütm, töövõtted ning inimestega tutvuda. Kuna meil on arendamist vajavad küljed juba teada, saab teha oma plaani nende parenduste elluviimiseks. Võimalus on reageerivate  üksustega tutvuma minna, et näha, keda me sündmuse lahendamisel kaasame. Saab olema äärmiselt hariv ja põnev algus!

 Millist tööd teeb merevalvekeskuse grupijuht?
Hannes: Grupijuhil on laias laastus kaks töösuunda. Sisemiselt on vaja tegeleda grupiliikmete arendamise ja tööaja planeerimisega. Oma grupist väljapoole on toimetamist alates merevalvekeskuse juhtimises osalemisest kuni rahvusvahelise suhtluseni välja. Meil on väga toredad ja kogenud ametnikud, kuid vahetustega tööl ei saa teha päevast päeva jätkuvaid ülesandeid ja vahetuse ajal ei ole see hooajal ka võimalik. Sellepärast ongi grupijuhi roll koguda meie inimeste parimaid praktikaid ning korraldada nende rakendamine. Peale koolituste läbimist saab grupijuht ise osaleda valvevahetuse juhtimises, mis annab meile paindlikkuse osaleda koolitustel ja lähetustes.

Operatiivgruppi kuuluvad juhtivkoordinaatorid on ka kogu valvevahetuse juhid. See tähendab, et nad peavad võtma vastu otsused nii päästesündmuste, piirivalve kui ka piirikontrolli alaste küsimuste osas, kui ametnikel on sellist tuge vaja. Grupijuht on nagu tark mees taskus – õpihimu peab olema!

 Milline on grupijuhi panus tiimi töösse?
Hannes: Suur. Nii arenduse kui ka järelevalve osas. Tuleb teha julgeid otsuseid ja võtta vastutus eesmärkide täitmise osas, et teeksime oma tegevusi parimate praktikate ja ühtsete kokkulepete kohaselt. Mina juhina grupijuhtide tööd ei sega, see tähendab isiklikku initsiatiivi ja rõõmu tegutsemisvabadusest.

Grupijuht peaks liidrina oma inimeste jaoks päriselt kohal olema, see on meie ootus. Kõik päevad ei ole kindlasti pilvitud, seega on vaja omada kogemusi konfliktide lahendamiseks ja enese kehtestamiseks.

Parima meeskonna tiitel on vähim, mille eesmärgiks seame!

 Millised präänikud on merevalvekeskusel oma töötajatele?
Ave: Meie inimestel on võimalus käia ka Frontexi rahvusvahelistel missioonidel piiri valvamas, see annab võimaluse end vahepeal tuulutada.

Jaanus: Võib-olla ühest heast grupijuhist saab kunagi merevalvekeskuse uus juht! Ma ei tea muidugi, kuhu me Hannese siis paneme … (naeravad)

 Mis on miski, mida te soovite inimestele südamele panna?
Ave: Merele minnes tutvuge ilmaprognoosiga ja pange päästevestid selga.

Jaanus: Kui sa lähed autoga sõitma, paned ju alati turvavöö peale. Sama ka veekogudel: kui lähed paati ja aerud kätte võtad, siis peab päästevest juba seljas olema. Näeme oma töös iga päev, et ellu jäävad need, kes peavad kinni ohutusreeglitest ja tõesti kasutavad vajalikku turvavarustust.