${___('available_jobs')}

Korduma kipppuvad küsimused

Jah, politseihariduse saad omandada töö käigus. Väljaõppe läbid kaugõppe vormis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžis.

Karjääripööre tähendab seda, et värbame politseisse inimesi, kes täna töötavad või õpivad mingil muul erialal. Nii anname võimaluse politseinikuks saada ka neile, kes on juba kogenud töötajad.

Enim kandideeritakse patrullpolitseiniku, piirivalvuri, piirkonnapolitseiniku või uurija ametikohale.

Avalikke konkursse toimub aga väga erinevatele ametikohtadele, nt valvepolitseinik, kiirreageerija, ihukaitsja, küberkuritegude büroosse või eriüksusesse K-komando.

Kõik politseiametnikud peavad olema Eesti kodanikud, rääkima C1 tasemel eesti keelt, läbima tausta- ja tervisekontrolli, sooritama kehalised katsed meestele või naistele ning vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele. Täpsemad kandideerimistingimused tulenevad ametikohast.

Kui kandideerid karjääripöörajana patrullpolitseiniku või piirivalvuri ametikohale, siis peab sul lisaks olema:

·       vähemalt 2 aastat töökogemust (ükskõik, millises valdkonnas);

·       keskharidus koos politseis töötamist toetava kogemusega (nt kogemus abipolitseiniku või kaitseliitlasena) või kutse- või kõrgharidus;

·       B-kategooria juhiload.

Kandideerimiseks saada oma CV läbi karjäärilehe või kirjuta kandideeri@politsei.ee.

Oleneb, millisele ametikohale asud. Patrullpolitseiniku või piirivalvuri ametikohale asudes läbid
1,7-aastase väljaõppe. Uurija ametikohal läbid täiendkoolituse, mis võib kesta 4–22 nädalat, olenevalt ametikoha spetsiifikast ja sinu varasemast töö- ja õpikogemusest.

Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžil toimub õppetöö Tallinnas, Paikusel ja Narvas – konkreetne asukoht oleneb õppetöö graafikust ja teemast, mida õpetatakse. Väljaõppe jooksul on õppuritele tagatud majutus ning hüvitatakse sõidukulud kui tööpiirkond on õppetöö toimumiskohast erinev.

Õpe on väga praktiline ja tundides õpid lahendama erinevaid juhtumeid, näiteks: tülid ja vägivald, liiklusõnnetused, vargused, kadunud inimeste otsimine, massirahutused või pantvangiolukorrad. Suur osa tunde on väljaspool klassiruume: matisaalis, lasketiirus, kriminalistika laboris, taktikamajas, simulatsioonikeskuses või õppepiiril. Lisaks läbid praktika politseijaoskonnas ja riigipiiril, kus harjutad patrullpolitseiniku, piirivalvuri ja uurija tööd.

Enim on tööle tuldud õiguse valdkonnast ja sarnastelt erialadelt, nt vanglateenistusest. Aga meie seas on politseinike väga erinevatelt elualadelt, näiteks endisi ehitajaid, ettevõtte juhte, insenere, logistikuid, tervisedendajaid, meditsiinitöötajaid, mehhaanikuid, klienditeenindajaid, treenereid, sadamakapteneid jms põnevate ametite esindajaid.

Ei. Esmalt saadetakse sind kooli, kus u 9 nädala jooksul saad selgeks politseitööks vajalikud esmakompetentsid. Esialgu hakkad patrullis tööle kolmanda liikmena. Õpingute jätkudes laienevad ka sinu tööülesanded.

Patrullpolitseiniku ja piirivalvuri töötasu Harjumaal ja Ida-Virumaal on 2050 eurot ning ülejäänud piirkondades 1850 eurot (bruto).  Lisandub tasu valveajal, öötundidel ja riigipühadel töötamise eest.

Jah, väljaõpe on osa tööst ning arvestatakse tööaja hulka. Töötasu väljaõppe ajal ei erine tavapärasest töötasust.

Politseinik peab olema eeskujuks nii sõnades kui ka tegudes. Siiski ei ole iga nooruses tehtud temp või vale otsus täiskasvanueas automaatseks takistuseks politseinikuks saamisel – politseiteenistusse sobivust hinnatakse taustakontrolli käigus kõiki asjaolusid arvestades.

Politseinikuks saamist välistavad asjaolud on välja toodud politsei ja piirivalve seaduses.

Politseisse tööle tulles asud riigikaitselisele ametikohale. See tähendab, et me eeldame töökohustuste täitmist ka tavapärasest erinevas olukorras. Eelkõige on see seotud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitseülesande täitmisega.

Politseiametnikul ei ole lubatud streikida ning politseiametnik ei või olla erakonna liige.

Kehalised katsed on tehtavad kõigile, kes regulaarselt sporti teevad. Kehalisteks katseteks saad alati harjutada.  Proovi, kas katsed meestele/katsed naistele on sulle jõukohased. Kui saad politseinikuks, tuleb kehalisi katseid sooritada kord aastas vastavalt oma vanuseklassi nõuetele.


Kehalised katsed erinevad teatud üksustes tavapärastest katsetest (nt eriüksus, lennusalk, ihukaitsjad, kiirreageerijad).

Ei, kandideerimiseks ei ole ajateenistuse läbimine nõutud.

Jah, kandideerida saad, kuid politseinikuna ei saa sind enne tööle võtta, kui juhiload on omandatud.

Kandideerimisel vene keele oskust ei nõuta, kuid õpingute lõpuks peab oskama vene keelt tasemel A2 (sama inglise keelega).

Politseiametnikuna puhkad kuni 45 päeva, lisaks on sul õigus kasutada kalendriaastas kuni 5 tasustatud tervisepäeva.
45 päeva koosneb 35 puhkepäevast, mis on ette nähtud kõikidele PPA töötajatele ja kuni 10 lisapuhkepäevast, mis on mõeldud politseinikele. Täiendavat tasustatud lisapuhkust antakse politseinikele vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral kolmanda ja iga sellele järgneva teenistusaasta eest üks päev, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva.